SELTSIELU
Avinurme on paikkond, kus läbi sajandite on inimene pidanud ise endaga toime tulema, kus on ise tegemise ja otsustamise ajalooline kogemus tänu pigem väiketootmisele rajanevale käsitööle, kui tugevale põllumajanduslikule traditsioonile. Nii ei olnud pere toitmise võimalused aastast aastasse põllumajandustsüklisse rutiinina sissekirjutatud tegevustest ja mõisa, talutöö ega hiljem kolhoosi teopäevadest sõltuvad . Enam iseseisvat otsustust ja leidlikust vajas riistatöö, mis oli looming ja isiklik otsustus materjali hankimisest oma mudeli või toote väljamõtlemisest, valmistamise ning müügini. Nii ei saa ka kadunud kolhoosiaega pidada suurelt abituse tekitajaks, kuivõrd siinkandi inimene ka läbi kogu Nõukogude aja sai suure osa sissetulekust oma no. abitootmisest . Tänu suhteliselt paiksele rahvastikule ja sissetulnute raskele kohanemisele on ise tegemise, otsustemise ja tegutseda tahtmise lust veel tänagi säilinud enam, kui vast Eestis tervikuna. Selle väljendusteks on ka läbi aegade eksisteerinud suur kultuurikollektiividde arv ja hea tase.
Siit tuleneb tõenäoliselt ka täna vallas tegutsevate MTÜ-de suur arv.
Ligi 1600 elanikuga vallas tegutseb täna üheksa registreeritud seltsi, lisaks nn. Seltsingud, kes ei ole end juriidiliselt fikseerinud (nagu naiskoor, meeskoor, , sügisel 25 aastaseks saav pensjonäride klubi Hõbehall, külaaktiiv mitmes väikekülas ja tantsurühmad). Samal ajal Sihtasutusi pole moodustatud ühtegi, kuigi ka neil teemadel on arutelusid olnud.
Väite kinnituseks, et siinne kodanik on harjunud ise oma asju ajama on puhtalt kodanikualgatuse korras tekkinud MTÜ-d. Igaüks oma eesmärgi ja lootusega- arendada mingit rida kohalikus elus.
1.Laulu- Mänguselts Metsakaja on väikese Vadi küla rahva algatusel taastatud piirkonna vanim selts (asutatud 1903) taasasutatud 1998. So omaaegse ühe suurema küla ja piirkonna vanima kooli juures tegutsenud aktiivne kultuuriselts, kelle kunagiste asutajaliikmete hulka kuulusid ka näiteks kirjanik Heino Kiige vanemad. Tänane tegevus on keskendunud vana muinsuskaitsealuse koolimaja taastamisele, mille renoveerimiseks Euroopa struktuurifondidest rahad leiti.
Seltsi tagevus küla korrastajte, entusiastide ja külakultuuri hoidjatena on vallaametnike poolt olnud alati aktsepteeritav, seda enam, et nende ridadesse ka mitmeid “ juurtega “ Eestis tuntud kultuuriinimesi kuulub.
2. Ulvi Naiste Ühendus. (1999) kokkukutsumise algatasid valla suuruselt teise küla aktiivsed naised. So pärast üheksakümnendaid vast kõige enam kaotanud keskus vallas. Kunagine kolhoosikeskus oma klubi ja kooliga. Külast on kadunud nii kool kui töökohad ja kultuurikeskuse ja küla koostöö säilitamiseks kokkku tulnud naised võtsid endi õlule suure töö, ehitada keskkütteta jäänud klubihoonele läbi projekttoetuste lokaalkatlamaja. Läbi valu ja vaeva, naiste jaoks võõral ehitusmaastikul on täna taas valla bilansis oleval klubil, raamatukogul ja meditsiinipunktil soe sees ja külalistuba pakub ka majutusteenust.
3. Avijõe Selts (1999) on peamiselt kohalikest ettevõtjatest koosnev vaieldamatult laiahaardelisem ja ambitsioonikam seltskond. Seltsi peaettevõtmisena on tuntust kogunud Avinurme pütilaat.
Tegelikkuses on just see seltskond oskusliku koostöö puhul ääretult paljutõotav ja nende õige suunamise ja koostöö korral ka tugev majandus, ning ideegeneraator.
Eelkõige on selle seltsi näol tegemist mõnes mõttes nende ettevõtjate filantroopiaga oma seltsiliikumise toetuseks, sest palju tehakse ära oma ettevõtetele ja nende töötajaskonnale tuginedes ja mitte alati ei taheta seda sellisena näha ja tunnistada. Seda anam on see väikese valla jaoks suur võimalus, mida vallajuhid peaksid oma kogemuste ja infoga oskama efektiivsemalt piirkonna arengus ära kasutada.
4. Kultuuri ja Hariduse Selts Nurmetuled (2001) Loodud aastatuhande algul, kui volikogu otsusega oli kaotatud kultuurijuhi ametikoht ja uus maja vajas tegutsemiseks ja kultuurielule uue tule sissepuhumisels kõige enam sädemeid ja nii mitmelgi oli tahe ja mõte omalt poolt midagi ära teha, et piirkonna elulaadi säilitamisele kaasa aidata. Selts oli loodud mõnes mõttes katuena kõikidele kultuurikollektiividele, et suuta ära kasutada mittetulundussektori võimalusi kultuuriarengus.
Siinkohal on rööm tõdeda, et Ida- Virumaa aasta tegija tiitl tõi just koju Nurmetulede juhatuse esimees Ülle Tooming, kelle näol on tegemist hariduselt ja hingelt, mitte ametilt kultuuritöötajaga, kelle organiseermis- ja suhtlemisoskus suudab köita ja innustada. Küllap suuresti tänu Ülle tolerantsile ja diplomaatiale on paljud karid seltsi purjekal jäänud kiilu alt välja.
5. MTÜ Puhkpilliorkester Avinurme (2004). Kõige noorem aga küllap ka kõige kindlamalt oma asja eest seisjate ühendus. Esimene isetegevusring, kes moodustas omaette juriidilise isiku ja seda igati õigustatult. Esiteks on nad ilmselt ka ainsad, kes oma hobiga on võimalised end teatud määral majandama. Heal tasemel puhkpillikollektiivina on neil pigem esinemisvõimalusi enam, kui entusiast töö kõrvalt elades suudaks teoks teha.
See on kõrgelt arenenud eneseteadvusega organisatsioon, kus juhatus mõtleb ja võitleb oma arengute eest.
6. Ühe nooremana noorema kanti registrisse Adraku Külaselts (2004)
7. Sotsiaal- ja turvakeskuse (1998) ellukutsumise tingis eelkõige tühjaks jäävale vanale vallamajale ja olematuks muutunud Maapanga ruumidele kasutusvõimaluste otingud. Samuti päevakorda tõusnud vajadus leida ruumid vanadekodule. Moodustatud MTÜ on leidnud oma tegevusnissi ja teenused, end pidevalt laiendanud, pakkudes täna peavarju ka vaimse- ja psüühiliste häiretega inimestele
8. Tervise-ja Spordiselts (1999) loomise üheks ideeks oli valla spordielu delegeerimine kolmandale sektorile. Paraku pole tänini suudetud selle aluseid paika panna ja selts eksisteerib entusiastide eestvedamisel nagu kõik teisedki valla MTÜ-d. Samas spordiseltsile on tagatud siiski mingi tegevustoetus, mille kaudu omavalitsus sporditöös osaleb, kuna spordiga tegelevat palgalist töötajat vallas pole.
9. Kõige nooremana on ellu kutsutud Noorteühendus (2005), koos kahe noortetoa ja ühe töötajaga. on valla hallata ja antud seltsile kasutada
/Noppeid K.Pärna esseest Kolmas sektor teel kodanikuühiskonna loomisele/
Vaata seltside infot Avinurme valla lehelt
MUUSIKAELU
Avinurme inimesed on ikka laulu ja pillimängu armastanud, sellest räägivad nii vanad ajaleheartiklid, arhiivimaterjalid kui pajatab rahvasuu. Siitkandi kultuuriloo lätted ulatuvad meie laulupidude algusaegadesse.
19.sajandi 60 – 70tel aastatel käisid Avinurme lauluentusiastid Lohusuu kihelkonnakoori lauluharjutustel. Need toimusid kord Lohusuus, kord Vadil, Piilsis või Maetsmas.Igale poole tuli lauljatel minna jalgsi,tihti 10-20 m. Teadaolevalt osales kihelkonnakoor üldlaulupeol Tartus 20 juunil 1879 aastal19 lauljaga. Umbes samal ajal loodi ka kihelkonna pasunakoor, mida juhatas Maetsma kooli asutaja ja koolijuhataja August Eduard Schulbach (18 -1894). 12.detsembril 1879 aastal teatab ta A. Einwaldile oma kirjas, et nad on kutsutud järgmisel suvel Tallinna laulupeole ja palub saata noodid oma kooridele, kus on 15 lauljat ja 10 pillimängijat.Loetletud on ka pillid: es ja Bklarnetid, pikolo, piston kornetid, I ja II althorn, I ja II tenorhorn, bariton ja tuuba.. taedaolevalt koorid siiski 1880 aastal Tallinnas keisri 25 valitsemisaastale pühendatud laulupeol ei käinud.
Need koorid tegutsesid umbes 1890-te aastateni, siis lagunesid, sest kauge maa taha ei suudetud koos harjutamas käia. Samuti olid kooliringkondade juurde tekkinud oma koorid. Vadil Aleksander Sammelsoni juhatusel 1882 aastal pasunakoor ja 1889 aastal laulukoor. Maetsmas asutas koolijuhataja (aastatel 1860-1894) August Eduard Schulbach , peamiselt oma õpilaste baasil 1884 aastal pasunakoori, hiljem ka mees- ja segakoori.
Vadi kui kaugema kandi kultuurielu arenes edasi 1903 aastal loodud laulu ja mängu selts “Metsakaja “ hõlma all, koos tegutseti veel Nõukogude perioodilgi. Metsakaja oli ka esimene taasiseseisvumisjärgselt, 15.novembril 1907 aastal loodud selts vallas.
Maetsmas tegutsenud koorid koondusid 1903. aastal loodud karskusselts “Vapruse” juurde . Pidusid peeti laduniidu mäel ja talvel mõisa rehes.Sellest perioodist on”Vanemuise”arhiivis” säilinud orkestrijuht J.Jalakase kiri, kus teatatakse Avinurme karskusselts “Vaprus” pasunakoori soovist osaleda muusikapäevadel Tartus. Mänguriistadena on kirjas:I ja II B cornet, I B clarnet, beriton B, ES cornet, I ja II B tenor, I ja II Es altho, B ja Es bass.
Seltsitegevuse keskpunkt kandus 20 sajandi algul üha enam Avinurme, kuhu Avinurme kroonumõisa maade jagamise tõttu enam elanikke oli asunud, lisaks oli ka asukoht ümberkaudsete külade suhtes soodsam. Nii otsustati algul Maetsmasse kavandatud seltsimaja ehitada hoopis Avinurme. Seltsimaja ehituse eestvedajaks oli 29.mail 1907 aastal loodud Avinurme Tuletõrje Seltsi juhatus pastor Martin Nurme, apteeker Artur Seevaldi ja vallaametnik Johannes Tõlasepa eestvedamisel ja talumeeste kaasabil valmiski1910 aastal Avinurme Tuletõrje Seltsi ritsimaja, kuhu koondus kogu Avinurme ümbruskonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks.
Pasunakoorist sai Tuletõrjeselti orkester ja Joosep Niinepuu (16.03.1885-03.09.1962) eestvedamisel kutsuti 1910 aastal kokku Avinurme segakoor, hiljam ka meeskoor. Tema poolt algatati viiulikoor- ja salongiorkester.Abikaasa Anna Niinepuu juhatas näiteringi ja tantsurühma. Nenda eestvadamisel loodi ka Avinurme raamatukogu. Joosep Niinepuu oli ka esimene palgaline kultuurijuht vallas (1940)
20.sajandi esimese poole kultuurielu eestvedajana tuleb au anda aastatel 1923-1940 Avinurme kooli juhatajana töötanud Oskar Kasele. (16.09.1893-13.10.19359) Oskar Kask juhatas nii pidusid kui näitamaänge ja laulukoore, ennekõike oli ta aga puhkpillimuusika edasiarendaja .
Sellel perioodil viidi läbi ka kolm kohalikku laulupidu. 1930 (Üldjuhika J.Simm; 1931 aastal üldjuhiksRihard Ritsing ja 1934 aastal. Laululava asus prauguse kultuurikeskuse platsil.
Sõjajärgses Avinurmes koondus kultuurielu ja isetegevus rahvamaja (hilisem kultuurimaja ) juurde. Kultuurielu vedajaks sai rahvamaja juhataja alates 1966 aastast lisandus ka kunstiline juht.
Taastati puhkpilliorkester 1949 aastal rahvamaja kultuuriinstruktorina töötanud Madis Kalause (07.06.1922-11.03.2001) poolt, kes vanad pillimehad taas kokku kutsus ja sageli koos Vadi orkestritriga, mida juhatas Paul Tamm ka üles astutus. Vanad mängijad käisid proovidel ka Tudus ja mängiti koos Tudu orkestriga. !962 aastal alustas madis Kalaus tööd koolipoistega, seda jätkas 1965 aastal Evald Tamm (28.02.1918-19.05 2004), kellest kujunes pea pooleks sajandiks puhkpillimuusika eestvedaja ja arendaja Avinurmes.Lisaks suurele ja heatasemelisele kooliorkestrile, pani Evald Tamm 13.oktoobril1969 aastal aluse ka Metsapunkti orkestrile ning tõi puhkpilli juurde uue põlvkonna mehi. Alustas 25 meest.E.Tamme taktikepi all võeti osa kõikidest üldlaulupidudest, 1995 aastalloobus E. Tamm dirigendikohas ja jäi orkestrisse mängijaks.
1997 aastani juhatas orkestreid E. Tamme õpilane Udo Mesi.
1999 aastast algas siinse puhkpillitraditsiooni uus sajand Eesti Muusikaakadeemia trombooniprofessori Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tromboonirühma kontssertmeistri Heiki Kalause (1950-2007) taktikepi all. Alates 2008 juhib orkestrit Verner Mölder.Tegevus on aktiivne ja viljakas . Liikmeid 26.
Segakoor taastati 1954 aastal, Avinurme kooli õpetajate Evi Tamme ja dirigendina alustanud Vilma Kalause ( 21.01.1929-10.09.1975) ee, 1975 ja 1980 aasta laulupeoststvedamisel.Segakoor võttis osa 1955, 1960, 1969, 1975, ja 1980 aasta üldlaulupidudest. Segakoori dirigentidena on veel töötanud Viiu(Maior) Tooming aastatel 1973-1977 ja Urve Tooming aastatel1977-1983 .Siis otsustati lauluharjutused katkestada ja millegi uue ja värskega alustada.
Avinurme meeskoor tuli kokku 21 .märtsil 1983 aastal 19 liikmelisena.Viiu Toominga juhendamisel. Meeskoori dirigentidena on töötanud veel Riina Tuur, Evi Ostrak ja Elo Forsel. Alates 1988 a. tänaseni juhatavab Avinurme meeskoori Tallinna Pedagoogilise Instituudi koorijuhimise eralaga Avinurme Keskkooli õpetaja Urve Tooming. Osaletud on kõikidel laulupidudel ja mitmetel võistulaulmistel kus ikka on pälvitud kohti I-III-ni.. Viimati 2003 aastal kus saavutati C kategoorias I koht. Lauljaid kooris 31.
Avinurme Naiskoor alustas tegevust 19. jaaanuaril 1999 aastal.Liikmete arv on kõikunud 20-45-ni..Nii mitmedki on kooris laulnud tema asutamisest alates.Koor repertuaaris on 250 laulu.Dirigendiks Mustvee Muusika ja Kunstikooli õpetaja, Tallinna Pedagoogilise Instituudi koorijuhtimise kvlifikatsiooniga Maris Laht (s.02.09.1960). Oma 15 aastapääevaks lindistas naiskoor oma esimese CD.
IIMS järgse Näitemängu eestvedajaks on enam kui pool sajandit olnud mitmekülgsete kultuurihuvide ja teadmistega Avinurme kooli õpetaja Evi Tamm (s.1926) Tegutsedes nii kultuurimaja kui kooli näiteringidega on E.Tamme juhendamisel lavale toodud aukartust äratav arv näitemänge ja oma lavaristsed saanud mitu põlvkonda avinurmikuid.
Eriti populaarne oli näitemäng 50-60 aastatel, kui käidi ka palju ringreisidel, esineti estraadi ja nn.”kirevate “kavadega. Lavastajatena olid tegevad veel Aili Mägi ja Johan Mõttus, Vaike Kivilo, Ants Jalakas, Imbi Käspri.
Näitleja , näitejuhi ja kunstnikuna kaastegev mitmekülgne kultuuriloolane ja arendaja Ants Jalakas (23.02.1927-05.01.2002), kelle mängitud lavakujud ja loodud dekoratsioonid, kujundused olid terve ajastu märkideks. 2007 aastal loodi Avinurme Suveteater, mida juhatab Malle Pärn. Suvteater on igal suvel laadaajaks toonud välja uue lavastuse.
Rahvatantsurühmad alustasid taas tegevust 1952. aastal Ilje Tormi ja Leili Kallavuse juhendamisel.Alates 1955 a. 1.jaanuarist kuni tänini on üheks siitkandi rahvatantsuoskuse eestseisjaks ja -vedajaks olnud, legendaarne tantsujuht ja pedagoog Virve Tooming (s.30.11.1928.) V. Toominga juhtimisel tegutses segarahvatantsurühm 27 aastat, 1982 aastani. Rühmas oli 16 liiget. Rühm osales 1970, 1973, 1975,1981 aasta Vabariiklikel Üldlaulu – ja tantsupidudel.
Alates 01.oktoobrist 1985-1995 aastani juhatas V. Tooming naisrühma ja alates 1993 .a 10 jaanuarist tänaseni tantsb tema juhendamisel memmede rühm.
Avinurme Keskkool on andnud veel teisegi staazika tantsupedagoogi. 1981 aastal oma õpilastega alustanud ja hiljem (2001-ni) segarüma juhendanud Riina Bergmanni .
Tantsujuhtidena on Avinurmes töötanud veel Elle-Vaike Kiik, Heiki Strauss ja Elle Jürjev.
Praegu juhendab Ulvi naisrühma Heldi toomind ja segarühma Alli Kaaramaa.
Tänaseks on kultuurielu koondunud 1999 aastal avatud Avinurme kultuurikeskuse juurde.
Suveüritusi on siinkandis ikka laululavadel peetud. Esimene laululava paiknes umbes praeguse kultuurikeskuse maa-alal, seal peeti 30-te aastate piirkondlikke laulupäevi.
Teise laululava rajasisid segakoori lauljad Hugo Jõgi jooniste järgi. Laululava asus vana kultuurimaja ja kultuurikeskuse vaheliselnõlval. Lava avati peoga18 augustil 1963 aasta. Kolmas laululava ehitati Avinurme Tünnitehase juurd (praeguse autoteeninduse hoone kohale) 1965 aastal. Projekti autoriks oli Arvi Tooming. Sellel ajal oli tünnivabrik noore ja aktiivse kollektiiviga, suur asutus. Sealsamas paiknesid ka palliplatsid ja toimusid peod.
Praegune laululava staadioni ääres valmis III pütilaadaks 2002 aastal Avijõe seltsi poolt. Projekti autoriks Arvi Tooming. Laululava sümboliseerib Avinurme iidset puutöötraditsiooni ja kujutab endast suurt puutünni koos kaanega.laval toimuvad tänased vabaõhuüritused ja Avinurme pütilaadad.
/Avinurme Koduloomuuseum. F:4; N. 2. Kultuurilugu/
AVINURME KULTUURIKESKUS
1988.a.alustati ehitustegevust: 3 a jooksul viidi hoone katuse alla ja osaliselt teostati sisemised sanitaartehnilised-, elektri- ja ventilatsiooni tööd, mis kahjuks ei vastanud kaasaja nõuetele.
Ehitustööd seiskusid 1992.a., sest uue ühiskonna tingimustes tekkisid finantsprobleemid ning valla juhtkond jõudis majanduslikke arvestusi tehes järeldusele, et olemasolevale hoone-mahule tuleb leida uued, kaasaegsed ja reaalsed kasutusfunktsioonid.
1995.a.koostati valla üldplaneeringu I etapp, milles toonitatakse kultuurimaja edasiehitamise vajadust ja mille kasutusfunktsioonid suurendaksid valla ja aleviku "tõmbekeskuse" tähendust ning mis on valla edaspidisele arengule üks määravamaid objekte.
Avinurme Kultuurikeskuse avamispidu toimus 28. detsembril 1999. aastal.Kuigi valmis sai alles ehituse esimene järk,ajas said ringid endale harjutamisruumid, nüüd oli võimalik teatreid külla kutsuda, laienesid erinevate kontsertide korraldamisvõimalused ning tantsidagi sai nüüd uues avaras 300-kohalises saalis.
Tänase päeva seisuga tegutseb Kultuurikeskuses 8 ringi 120 taidlejaga.
Kultuurikeskuses tegutsevad ringid 2005. aasta seisuga:
Naiskoor – dirigent Maris Laht
Meeskoor – dirigent Urve Tooming
Puhkpilliorkester – dirigent Verner Mölder
Naiskvartett – juhendaja Maris Laht
Meesansamblid – juhendajad Urve Tooming, Elo Forsel
Segarahvatantsurühm – juhendaja Alli Kaarama
Memmede rahvatantsurühm- juhendaja Virve Tooming
Memmede ansambel – juhendaja Maris Laht
Koos käib ka naiste „ Jututuba.“
AVINURME RAAMATUKOGU
Avinurme Raamatukogu asutati 1912 aastal valla käskjala ja väsimatu seltsi- ja kultuurielu eestvedaja joosep niinepuu eestvedamisel.Esimesed raamatud saadi tartu raamatupoest võlgu ja järelmaksuga. Võlad tasuti pidude korraldamise abil. Raamatukogu tööd vedas Anna niinepuu.
1940 aastal asus A. Niinepuu tööle palgalise raamatukoguhoidjane ja raamatukogu nimeks sai Avinurme valla raamatukogu.
Aastate jooksul on raamatukogus töötanud palju erinevaid inimesi, staazikamad on olnud Viiu Tooming ja Vanda Kask. On olnud palju kolimisi. Raamatukogu juhatajaks on Heli Nigul, abitöötaja on Anu Kalaus.
Fondis on 01.01.2005 seisuga 17500 raamatut, aastas on lugejatel võimalus lugeda 22 ajakirja ja 6 lehte.
2004 aastal oli 597 lugejat ja, neist 223 last. Külastusi oli 8034, neist lastel 2737.
Laenutusi 19628, lastel 3029. Avinurme raamatukogus puuduvat kirjandust saab tellida RVl-i (raamatukogudevaheline laenutus) teel
2003 aastast alates on ramatukogul internetiühendus. Ja 2005 liitusime internetipõhise raamatukoguprogrammiga. URRAM.
Raamatukogus on lugejatel võimalus ka internetiteenuseid kasutada.
Kirjandusring korraldab huvitavaid kirjandustunde ja kohtumisi kirjanikega, tegutseb lastering “jututuba”.
Alates 2007. aastast kolis raamatukogu Avinurme Gümnaasiumi ruumidesse.
