AVATUD: T-L 10-16,  E-post:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Telefon: +372 5521 331

Ajalugu

Rahvapärimustes on Avinurme kohanimi seotud Kalevipojaga. Nii kurtnud Avinurme rahvas vanasti Kalevipojale, et neil kala pole saada. Kalevipoeg võtnud nende häda kuulda ning ajanud Peipsi järvest mööda Avijõge nii palju havisid üles, et nurmed neid suurvee aegu täis saanud. Sellest ajast kutsutaksegi paika Avinurmeks.

 

Avinurme asutamise aastad ulatuvad üsna kaugele minevikku.


1599. aastal on Avinurmet esimest korda mainitud.

Avinurmes oli 17 .saj .teisel poolel juba nii tähelepandav asustus, et siia rajati 1666. aastal Laiuse mõisa abimõis.


1786. aastast on esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme aamisseppadest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau

1811. aastal hingeloenduse andmeil oli Avinurmes 1937 talupoega (loendati ainult mehed).


1821. aastal loendati kogu rahvastik, mille järgi oli 2292 hinge.

1866. aastal, kui talurahvas vabastati, moodustati peamiselt mõisate kaupa territoriaalsete haldusüksustena vallad. Avinurme valda kuulusid ka Lohusuu rannakülad.


1870. aastal jaotati suur Avinurme vald kaheks: Avinurme metsa- ja rannavallaks.

1931. aastal oli Avinurme vallas 843 talu, millest 326 ehk ligi 40% tegelesid puutööga.

1950. aastal moodustati Avinurme, Ulvi, Vadi, Laekannu ja Piilsi külanõukogud ning allutati Mustvee rajoonile. Puutöötootmise käsitöönduslik iseloom võimaldas aga tööstusharu säilimise läbi nõukogude perioodi.

1992. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium kinnitas taas Avinurme valla omavalitsusliku staatuse.

9 põhjust, miks külastada Avinurme Elulaadikeskust

Paiknemine kesk Alutaguse suurmetsi on Avinurmest läbi aegade teinud eraldatud paikkonna. Soine põllumaa ning pikad suurvee perioodid, mille tõttu olid teed üleujutatud ning ligipääs Avinurmele piiratud, sundisid avinurmikuid otsima traditsioonilisest talupidamisest ja põllutööst teistlaadseid elatusallikaid ning ümbruskonna metsarikkus juhatas nad puutöö juurde.

Loe edasi...

PUU TÖÖ MEISTRID AD 1786